Jekaterinburgis on palju ootamatuid monumente, näiteks mehele, kes leiutas jalgratta, Michael Jacksonile, Biitlitele, klaviatuurile, nähtamatule mehele.
Tavalisi on ka ja siis...
nurgataguseid pärle.
Parima toidukoha Uralskye Pelmeni ees seisab väike kari värvilisi lehmi. Bistroo asub sirbikujulises majas, mis oli eesrindliku nõukogude linnaku üks kontorihoonetest. Selle kõrval on massiivne hall vasar, mõlemad umbes kaheksakordsed. Kahjuks ma ei näinud neid pealtvaates. Kõik need toona uue linnaku hooned olid pealtkuulatud ning sealt kadus inimesti natuke tihemini kui mujalt. Nüüd saab sealt imehäid seene- ja kartulivareenikuid, salateid, pannkooke ja muud head.
Ühel õhtul einestasin koos hostelist peatuva Waltiga, tema sõi pelmeene ja mina lihtsalt Kasukat ja leiba. Walt ostis endale korralikust poest liitri lahtist väga tumedat õlut. Jõin veidi seda ja natuke kuiva punast koduveini, parimat mida maitsnud. Hommikul olin toidumürgitusega hinge vaakumas. Walt sõi ka salatit, nii et ehk oli asi kombinatsioonis? Olge ettevaatlikud kui te teed ristuvad kruusi tumeda õlle, 200g Kasuka ning klaasi koduveiniga.
Samal õhtul. Hosteliomanik ingel Katja, mu inglise keele õpilased Ilja ja Katja, Walt ja mina vastavatud salsabaaris. //
The hostel owner Katya, my students Ilya and Katya, American traveller Walt and me at a salsa bar in Yekaterinburg.
Armsad soomlased Vega ja Petri, kes andsid mulle Indoneesia tablette ja õunamahla ja ravisid terveks. Varsti olin jälle liikvel, käisime poes ja tegime koos süüa, muidugi.
Armastan seda värvilist lehmakarja. Kui kunagi Jekaterinburgi satun, siis lähen esimesena sinna sööma!
ReplyDelete