Ryan Mastro foto
Kuulasin täna Ööülikoolist potikildude pesemise kõrvale Kalev Rajangu loengut 'Muusika kodustamine ehk kus on muusika siis, kui teda parasjagu ei mängita'. See oli värskendav ja natuke isegi sümboolne, nagu kõik üldse vabalt olla võib, sest nendesse kontroriruumidesse, kus meie arheoloogiafirma hetkel resideerub, kolis mingi salvestusfirma. Sinna, kuhu ma kilde kuivama viisin, tuleb paari nädala pärast heliruum. Hetkel seal pole heli, vaid vaikus, hääl, mida teevad potikillud, mis olidki kunagi potid, pannid, kausid, kus tehti süüa, mis siis purunesid ning aastasadu aina tiheneva sodiga segunesid. Kaks meest ja üks naine seadsid kõrvaltuppa tehnikat üles. Mulle meeldis Rajangu jutt, mis oli pigem meeleharjutus ning mõnus kuulamine, kui tõepähe võetav õpetus. Kahju, et ta nii kiiresti rääkis, kuigi see oligi osaliselt see kirgastav element. Tundus, et tal on nii suur häda öelda intelligentseid asju, ehk rabada, ilma, et kuulaja võiks natuke enda ja temaga vahepeal dialoogi pidada. Aga kui selline loeng kirjutada ja ette lugeda, siis võib endale väikest loorberit ja ego-häälevõnget vist lubada küll ning ma ei pane talle seda sugugi pahaks. Kokkuvõttes olin temaga suuresti nõus, eks lääs ole jah mehelik ja obsessioonis kõige ja kõigi kodustamisest; Jumal ongi Tatataa või Lalalaa; jpm.
Tegelikult tahtsin vaid kirja panna ta mõnusa ümbesjutustuse Herman Hesse loost selle kohta, kuidas "terve kari heliloojaid rühib mingi mäe poole ja siis Richard Wagner ja Johannes Brahmsil on tohutu suured kartulikotid seljas ja nad on lausa nõrkenud. Ja siis see jutustaja annab teada, et mis seal kottides siis on, mispärast just Wagneril ja Brahmsil, aga siis öeldakse niimoodi, et nendes kottides on need noodid, mis jumaliku õigluse järgi on leitud nende heliteostes olevat üleliigsed. Ja see on niisugune tappev koorem nii Brahmsile kui Wagnerile eksole. No kujutame ette Arvo Pärti ja võib-olla mõnda teist minimalisti minemas mäest üles käed taskus, vile huulil."
See oli lihtsalt nii armas lugu, et pani mind südamest naerma. Muidugi soovitan seda loengut tervenisti kuulata, sest Rajangu räägib muhedamalt, kui mina trükin.
Siin http://heli.er.ee/helid/oy/OY2011_Kalev_Rajangu_Muusika_kodustamine.mp3
No comments:
Post a Comment