Kuu

Eile nägin ma Kuud. Olen ennegi kas täis- või poolkuud vaadanud ja vahel ka siis, kui ta päikselisel päeval valgena ikkagi paistab. Tulin töölt uksest välja, oli juba pimedaks läinud, ning mu ees taevas oli väga ilus selgepiiriline kuusirp, algul. Ja siis nägin, et sirbi taga oli terve Kuu, ta üks külg oli lihtsalt valgustatud. Taevas oli tumesinine, aga Kuu oli pigem pruunikas ja mitte enam ühetasandiline sära, mida ma siiani näinud olin. Ma tundsin, kuidas Kuu on tõesti meiega ja tiirleb ümber Maa ning olin talle lausa tänulik. Kõndisin terve tee vaadates ja nähes Kuud, absoluutselt võlutud, kuni ta K-Rauta sildi taha peitu läks.