Let Me Know Silver Swan

Unes olin ühes suures kandilises majas, käsipuud ja trepid, kõik pruunid ja tõsised. Ülemisel korrusel oli valgem ning paar teist inimestki, aga ikka tundsin peaksin alla lugemistuppa minema. Laed olid kõrged ning mul veidi jahe ja võõras. Siis võttis keegi minult käest kinni, ma ei tihkunud vaadata, kes see oli. Kõik sai soojust, julgust ja lihtsust täis. Majast eemale viis rohtunud lumine tee, raagus puude vahelt, seal sai kõndida, sealt sai minna.