Stuupa on arhitektuurivorm, buddistlik sakraalehitis, monument. See on vanim budistliku ehitise liik. Vahel sisaldavad stuupad mingied Buddhaga seotud väärisesemeid või reliikviaid, teinekord on need püsti pandud, et meenutada Buddha elukäiku. Igatahes on erinevaid, ka kujult, aga nad kõik kujutavad ühel või teisel viisil Buddha-olekut*. Minu teed ristusid peamiselt elukäik-stuupadega, mida on kaheksa vastates suursüdmustele Buddha elus, need on:
Lootose õie stuupa- Buddha sünd
Valgustatuse stuupa- Buddha saavutab valgustatuse bodhi puu all Bodh Gayas
Päritolu stuupa- 42-aastane Buddha õpetab oma taassündinud emale tänutäheks dhartmat*
Suurte imede stuupa- imed, mille saatis korda 50-aastane Buddha
Lepituse stuupa- Buddha lahendab lahkhelid Sanghas, budismi järgijate seas
Täieliku võidu stuupa- Buddha pikendab oma elu 3 kuu võrra
Nirvaana stuupa- Buddha surm kõrgeimas meeleseisundis 80-aastasena
Kuigi stuupa sümboliseerib ka füüsiliselt Buddhat, kes kroonitult ja mediteerides istub troonil (suur kuup- troon, astmed- ta jalad, vaasikujuline osa- keha, vahepealne osa- pea, ülemine särav- kroon), pole selle austamine seotud isikukultusega, vaid on see kujutab teed vabanemisele. Stuupa osi võib tõlgendada ka viie puhastava elemendina, vastavalt ülal loetletule: maa, vesi, tuli, õhk, maailmaruum.
Nende monumentide sisse pannakse erinevaid esemeid, näiteks ehteid. Südamesse paigutatakse Elu Puu, mis on puidust pulk, kuhu on kirjutatud mantraid. Ehitamisel on oluline budistliku õpetaja osalus. Stuupa püstitamist peetakse väga kasulikuks teoks, mis toob kuhjaga karmat. Tulevikus soodustab see taassündi rikkasse perre, ilusat keha, teistele rõõmu valmistamist, pikka elu… Selle laastamine aga on võrdväärne tapmisega ning tekitab karmavõla.
Käisin stuupade ümber päripäeva nagu ka buddistlikku kloostril üldiselt külastades. Tavaliselt tehakse stuupa ümber üks või kolm ringi. Vaatasin, et teised kummardasid harlikult iga küljel, aga kord oli mul kiire ja siis lasin esimesed kolm üle, tundus ka normaalne. Budistlik kummardus tõstetakse palveks kokku seatud käed kõigepealt pea kohale, siis näo ette, lõpuks rinnule ning lõpatatakse kummardusega, mis stuupade puhul langetas mu otsmiku puudutama baaskuupi.
Pildilt pole seda vist näha, aga stuupad võivad olla päris suured, Wikipedia kuulutab kõrgeimaks 127m Tais asuva Pha Pathom Chedi. Esimesel fotol olevad stuupad on minust umbes kolmandiku võrra pikemad.
Ka Eestis on stuupasid! Eriti uhke on kolmikstuupa Veltsas, mis valmis 2008. Pildil krohvib Jüri Arrak esimest stuupat Eestis ja Baltimaades, aasta oli siis 1983. Matsiranna, Saaremaa.
Foto. taavi tempt.ee
Kivikuhilad ehk Mongoolia ovood (ing.k. cairn, vene k. tur) on kivihunnikud mäetippudel, olles religioosse avaldusetena seotud nii šamanismi kui budismiga. Mõnikord on kuhja kinnitatud puidust ritv, kuhu inimesed seovad värvilisi palvelippe, siniseid salle taevale jms. Vahel jäetakse raha või tuuakse piimatooteid, maiustusi või alkohali ning loobitakse need hunnikule. Igaüks lisab kuhilale üles nopitud kivi. Tavalisem on küll võtta ovoo jalamilt juba olemasolev kivi ja visata see tipu suunas. Nii Ulaanbaatari lähedal kui ka teel Hövsgöli järve äärde oli neid maastikul siin-seal näha. Kas autoga või jala tehakse kuhila ümber hea (reisi)õnne tarvis kolm ringi. Ühe ovoo ümber oli justkui ringtee ning kuna bussil polnud mahti tiirutada, lasti signaali.
Mina ühe puidust ovoo kõrval.
* Budismi eesmärgiks on Buddha Šākjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Termin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. sajandi esimesel poolel Euroopas sanskriti sõna bauddha vastena. Mõlemad on tuletatud Šākjamuni üldkasutatavast õpetajanimest Buddha, mis tähendab 'Virgunu' (Eesti keelde tõlgitnuna kõlavad need mõisted kuidagi… spirituaalselt?). Budistlikku õpetust nimetatakse ka dharmaks ehk seadmuseks. Šākjamuni pani sellele aluse umbes 2500 aastat tagasi, olles üks paljudest Buddhadest ehk Virgunutest.
Ta õpetus neljast õilsast tõest; need on:
1. kannatus eksisteerib,
2. kannatusel on põhjus,
3. kannatuse lakkamine on võimalik ja
4. on olemas kannatuse lakkamisele viiv tee.
See tee on õilis kaheksaosaline tee: õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlus, järelemõtlemine, keskendumine.
Buddha nimetas seda keskteeks, mis väldib äärmusi: andumist naudingutele ja enesepiinamisele. Meenutab taoismi, mis? Kohtasin Ulan-Udes üht ungarlast, kes rääkis vanast hiina mehest, kes kuskil Pekingis hostelit pidas ning võrdles võluvalt Hiina ja India filosoofiaid öeldes, et mõlemad üritavad sama Himaalaja otsa ronida lihtsalt erinevatest külgedest.
Veel mõningaid budistlikke mõttejooni:
- Oluline on aru saada, et kõik olendid kannatavad, keegi ei taha kannatada, vaid õnnelik olla.
- Põhjus-tagajärg seadus ehk karma: kehalisel teol, kõnel ja mõttel on tagajärjed, mida kogetakse ise ning mis ei pruugi kohe end avaldada. Isegi kui see nii ei toimiks, on see ühiskonna seisukohalt tore tõekspidamine, arvan ma.
- Igas inimeses on Buddha ning ta on võimlik õpetusi järgides üles leida
- Dharma eesmärk on eemaldada probleemid ja kurbus ning asendada see ajutise ja püsiva õnnega
- Neli mõõtmatut: sõbralikkus, kaastunne, osavõtlik rõõm ja võrdne suhtumine
- Viis käitumisjuhist: loobumine elu hävitamisest; loobumine selle võtmisest, mis pole antud; loobumine liialdustest ja kõlvatusest suguelus; loobumine valetamisest; loobumine joovastavate jookide tarvitamisest (nagu 10 käsku)
- Mõnel juhul neid ongi kümme, mida vältida üritatakse: tapmine; varastamine; kõlvatu seksuaalelu, eelkõige petmine; valetamine; halvustamine ja tagarääkimine; karm kõneviis; niisama pläkutamine ja tagarääkimine; saamahimu; väär tahe, mis kahjustab teisi; ja valed vaated, näiteks et põhjus-tagajärg seadust või taassündi ei eksisteeri.
- Taassünd sõltub karmast, head teod toovad uues elus õnne, kehvad vastupidi. Püüdes olla kasulik kõigile teistele olenditele liigutakse lähemalt Buddhale. Bodhicitta tähendab tahet ja pühendumist saavutamaks virgunud seisnud teenimaks kõiki elusolendeid.
- Buddha ei kartnud kedagi ja keegi ei kartnud teda
- Taevas ja püüeldud seisund ei ole reserveeritud ühelegi kindlale sektile budismis või muus usus. Kuni järgitakse teatud käitmumis- ja mõtlemismalle, pole oluline usuline kuuluvus vms. Austus ja mõistmine teistsuguste vaadete osas, tolerants. Erinevad budistlikud koolid ei võistle ega kakle, vaid suhtuvad teineteise kui üksteist täiendavad osad tervikus.
- jne.- see on praeguseks kõik, loetletu polnud kaugeltki kokkuvõttev, vaid korrastamata lõiked
Om Mani Padme Hum
Allikad: Eesti Nijngma Budismi Entsüklopeedia, Läänemets 2008, tempt.ee, Tudenova 2009, Vikipeedia, Wikipedia.
No comments:
Post a Comment