Linnud

Ma nägin eile vaenukägu mööda lendamas! Ta oli vähemalt nii ilus, kui ma alati arvanud olin, aga natuke saledam. Eestis on ta oma leviala põhjapiiril ja väga haruldane. Iisraeli rahvuslind, tuleb välja. Meie mütoloogia ütleb, et vaenukägu ennustab surma ja häda (eeldan, et Iisrealis ta siis nii haruldane pole). Täna oligi nii, et ükskõik millisel pingil ma istusin, ikka tõi tuul sellist surmalõhna, aga see miski oli vist meie seast lahkunud juba tükk aega tagasi. Endal polnud ka kõbus, lõunal joodud siider kulus maha ja põlved valutasid.

Linnusoovituste top 3 Eesti suveks.
1. Siniraag Setumaa talukohas, kus lähedal on hobuseid ja kuuri kõrval kasvab kanep. Olgu öeldud, et tõenäosus teda näha on väike.
2. Hüübi hääl veekoguäärses õhtu- või hommikuvalguses. See peaks olema võimalik Jõgevamaal Pikkjärvel, kuigi merelahed pakuvad vast veel enam meeleolu. Näiteks paadis. / Maismaa alternatiivina kasutada rukkirääku.
3. Ohakalind. Väga kaunis värviline linnuke, vahel askeldab kõrgel puulatvades, teinekord nokitseb umbrohtudel, lendab mööda kerguse, rõõmsa vidina ja väikese seltskonnaga, täpselt nagu veel üks suvi, mis praegu algamas on.

Aastaringselt ägedad linnud: ronk, sabatihane, jäälind, musträhn, metskurvits, must-kärbsenäpp, tikutaja, loorkullid, ööbik, siidisaba, sookurg, peoleo ja kõik veel mainimata 362 Eesti tiivulist.


Alicantet varjab kajakas.