Pipilotti Rist - Ever is Over All

Naised. Naine. Neiu. Tüdruk. Naine. Eesti naine. See video meenutab mulle neid Eesti Naise 90ndate alguse esikaasi, jäike aga pudedaid lõikelehti kandiliste joontega mantilitest, mida on võimatu õmmelda. Naised, emad, kellel on paar vanu kingi ja ENSV. Põlveni seelikud ja suured naised. Soe higilõhn. Inimesed, kellest on said emad, kes aga võisid kodus kasvatatud kalladest rohekasvalged õied välja võluda, neid noppida ning nendega maailmu puruks lüüa, et saaksid uued idaneda. Kui tihti kodus kasvatatud kallad õitsevad? Ma tean ühte naist, kelle kodus nad pidevalt õitsesid. Lisaks ta päevitus kiirelt, uskus teispoolsust, salasõnu ning nägi oma east palju sirgem-siledam välja. Maamajades vist kalladele ei meeldi, nende teemaks on rohkem revolutsiooniliselt egalitaarsed valgusküllased radiaatoritega paneelmajad. Eks nüüd ole asjad teisiti ja maamajadki või soojad ja siledad olla.

Praeguseks on kallad ja toasõnajalad asendatud läänelike orhideedega. Need on puhtad ja stiilsed heaolulilled. Vahel ma mõtlen, et see on tagasiminek. Orhidee (siberi võhumõõk on ka üheiduleheline, aga ikkagi iiris ja pealegi metsik) pole ju eriline relv. Ja ta õitseb tavaliselt... pidevalt? Revolutsioonid pole kunagi pidevad, pidev revoutsioon on lihtsalt kriis ja ei tekita kelleski suuri lootusi või tegevusiha.

Varsti tuleb jaanipäev, siis saab jälle sõnajalaõisi otsida. Ja pärast kodus aknal orhideesid vaadata. Huvitav, kas Kristiina Ehinil on mõni orhidee. Ta on nii ilus.

Aastatuhanded. Aastatuhanded. On. Läbi?

Tahaks, et valge mehe aeg saaks ümber, koloniseerumine lõppeks ja algaks midagi muud.