..i've been wandering around...

Such a nice evening, quiet and nice on the Meadows, for a change a warm warm breeze. I walked home hearing and listening to Kings of Leon. There was a concert at the Murrayfield stadium, the words were clear and the crowd was clearly enjoying it. Definitely one of the pluses of Edinburgh. Name: opportunities. Location: to be found.

Theo Jansen's Beach Animals

Family Of The Year - Summer Girl

Ema ütles, et aias sai valmis esimene maasikas
ööbikud laulavad peenarde kõrval

Köögis jookseb pika sabaga väike hiir
Õues on suveöö

Ёжик в тумане

This is my first post and a little clip meant for the blog reader more than myself. I couldn't sleep and thought it's time for some childhood cartoons. Here's one of the classics, Hedgehoggie in the Fog. My world without Russian cartoons would not be the same.
The Lion King and other Disney movies still leave my lying emotionless, I really don't want to sing to these songs whether I'm high, or low, I usually just pretend to recognise them. The other night someone put some Disney music on and people from Brazil to Poland town sang along, but I just wanted to stand up and keep walking til I disappear in the fog. Well, on the spot, of course, I just closed my eyes and politely waited for them to stop, maybe slightly giving an impression to be enjoying this. I guess the cartoons just say we're not all the same after all, or we might be, but we haven't always been. For some reason Disney makes me angry, it stands for this particular childhood happiness or something else very Western.

I like the book about Bambi though.

Pipilotti Rist - Ever is Over All

Naised. Naine. Neiu. Tüdruk. Naine. Eesti naine. See video meenutab mulle neid Eesti Naise 90ndate alguse esikaasi, jäike aga pudedaid lõikelehti kandiliste joontega mantilitest, mida on võimatu õmmelda. Naised, emad, kellel on paar vanu kingi ja ENSV. Põlveni seelikud ja suured naised. Soe higilõhn. Inimesed, kellest on said emad, kes aga võisid kodus kasvatatud kalladest rohekasvalged õied välja võluda, neid noppida ning nendega maailmu puruks lüüa, et saaksid uued idaneda. Kui tihti kodus kasvatatud kallad õitsevad? Ma tean ühte naist, kelle kodus nad pidevalt õitsesid. Lisaks ta päevitus kiirelt, uskus teispoolsust, salasõnu ning nägi oma east palju sirgem-siledam välja. Maamajades vist kalladele ei meeldi, nende teemaks on rohkem revolutsiooniliselt egalitaarsed valgusküllased radiaatoritega paneelmajad. Eks nüüd ole asjad teisiti ja maamajadki või soojad ja siledad olla.

Praeguseks on kallad ja toasõnajalad asendatud läänelike orhideedega. Need on puhtad ja stiilsed heaolulilled. Vahel ma mõtlen, et see on tagasiminek. Orhidee (siberi võhumõõk on ka üheiduleheline, aga ikkagi iiris ja pealegi metsik) pole ju eriline relv. Ja ta õitseb tavaliselt... pidevalt? Revolutsioonid pole kunagi pidevad, pidev revoutsioon on lihtsalt kriis ja ei tekita kelleski suuri lootusi või tegevusiha.

Varsti tuleb jaanipäev, siis saab jälle sõnajalaõisi otsida. Ja pärast kodus aknal orhideesid vaadata. Huvitav, kas Kristiina Ehinil on mõni orhidee. Ta on nii ilus.

Aastatuhanded. Aastatuhanded. On. Läbi?

Tahaks, et valge mehe aeg saaks ümber, koloniseerumine lõppeks ja algaks midagi muud.

pipilotti rist

I went to see Pipilotti Rist's Sip My World. I hadn't been to a gallery for a long time. It was wonderful to drift in her dream; any real dream.

Koli

Tiit Leito pilt, Õnnepalu blogist leidsin. Ma olen Tiit Leitot seal Tammsaare kandis ikka askeldamas näinud, tundub üldiselt selline praktiline inimene olevat. Ta maakodu on üsna uus pruun ehitis, ja mõtlen, et seal noore Jägala ääres sangleppade all võib päris niiske õhk olla, aga küllap on jällegi suur tõenäosus aknast jäälindu näha.